Naine: “Kallis, ma pean sulle midagi rääkima.”
Mees: (Huvitunud vaikus)
N: “Tead mis… Ma olen armunud!”
M: (Valvas vaikus)
N: “Ei, mitte sinusse.”
M: (Pettunud vaikus)
N: “Jah… Ja ma ei kahetse seda!”
M: (Halvakspanev vaikus)
N: “Ilmselt tahad teada, kes ta on?”
M: (Jaatav vaikus)
N: “See on Kristen.”
M: (Nördinud vaikus)
N: “Ei-ei, mitte see Kristen. Mitte sinu lapsepõlvesõber. Asi on selles, et… Ta polegi mees…”
M: (Arusaamatu vaikus)
N: “See on meie naabrinna.”
M: (Rabatud vaikus)
N: “Jah! Ma armastan teda, ja juba ammu.”
M: (Põlastav vaikus)
N: “Ja Kristen armastab mind niisamuti…”
M: (Vastumeelne vaikus)
N: “Jajaa, ma teadsin ette, kuidas sa sellesse suhtud… Ja ikkagi otsustasin, et enam ma seda sinu eest ei varja…”
M: (Halvustav vaikus)
N: “Sa ei hakka ju meie tunnetele vastu võitlema?”
M: (Kurjakuulutav vaikus)
N: “Kristen on suurepärane inimene! Ta on nii hea, nii helde…”
M: (Pilkav vaikus)
N: “Aga sina… Millal sina mulle viimati midagi kinkisid? Millal sina mind kusagile viisid?”
M: (Riidukiskuv vaikus)
N: “Ära kasuta sellist tooni, kui minuga räägid!”
M: (Ärritunud vaikus)
N: “Issand, mis tüüp mulle meheks on sattunud! Igavene kuivik sihuke!”
M: (Vihane vaikus)
N: “Paksu nahaga elajas! Alati mõtled ainult iseenda peale!”
M: (Vihkav vaikus)
N: “Sa pole mitte iialgi mind armastanud!”
M: (Nukker vaikus)
N: “Sa oled mind ilmast ilma petnud!”
M: (Protestiv vaikus)
N: “Tõbras! Viimane kaabakas! Igavene oinas!”
M: (Solvunud vaikus)
N: “Kuradi joodik! Kümme aastat viina kõrist alla, ja mina muudkui kannatagu!”
M: (Viisakas vaikus)
N: “Terve elu oled sa mul ära rikkunud! No miks ma küll Raivole naiseks ei läinud? Emal oli ikka täitsa õigus…”
M: (Salvav vaikus)
N: “Issand, kui loll ma olin!”
M: (Kõnekas vaikus)
N: “Mõnitad, jah? No nii, nüüd aitab! Saad, mis tahad! Ma lähen su juurest minema!”
M: (Kohkunud vaikus)
N: “Ja lähengi! Mina enam ei jaksa! Kõik need õelad märkused! Kogu aeg üks irvitamine! Mul on kõrini!”
M: (Anuv vaikus)
N: “Noh, kas ei meeldi või? Kohkusid ära? Seda ma arvasin…”
M: (Kaeblik vaikus)
N: “Hea küll, ole mureta… Mis seal ikka, jään veel sinuga.”
M: (Kergendatud vaikus)
N: “Sa päevavaras võiksid mulle tänulik olla.”
M: (Tänulik vaikus)
N: “Olgu, teeskleja, aitab küll. Tead, mis… Ma pean sulle Kristenist veel midagi rääkima… Tal on mees joodik. Vaat nii… juba ammust aega joob kõvasti…”
M: (Kahjurõõmus vaikus)
N: “Jaa… Ja Kristen muudkui kannatas… Aga siis kippus mees talle juba kätega kallale ja Kristen läks ta juurest
minema… Aga mina jäin sinu juurde, pea meeles! Kristen aga läks ära… Nii et tal pole praegu kusagil elada.”
M: (Kaastundlik vaikus)
N: “Mõnda aega võiks ta ju meie juures elada, eks ole? Kristen… ja tema ema…”
M: (Ebatsensuurne vaikus läbi hammaste)
N: “Ära nüüd vahuta! Kui palju nad siis ikka ruumi võtavad! Väikest kasvu nagu nad on…“
M: (Traagiline vaikus)
N: “Näed nüüd, kallis! Sa ei saa siin midagi vastu vaielda. Ma olen ju kogu aeg öelnud, et nii hästi kui sina ei mõista mind keegi!”
M: (Vaikus minestuse äärel)
N: “Pole midagi häda! Mul on juba plaanid peetud, kuhu keegi läheb. Kristen magab minu juures, ema siin diivani peal. Näed, kui kenasti kõik klapib!”
M: (Hauavaikus)
N: “Ära nüüd mossita! Küll sa näed, kui tore ta on! Ja sinust on ta alati ainult head rääkinud! Isegi kadestanud on, et tema mees sinu moodi ei ole…”
M: (Surmavaikus)
N: “Jajaa, just nii ta ütles… Ja tead, mis, kallis… Kuulasin Kristenit ja mõtlesin endamisi, et oi kui paljudest muredest saaks kohe lahti, kui kõik mehed korrapealt oleksid sellised kui sina… rikkad ja tummad ja halvatud…”
NETI RENT